joomatuur õlledega, veinide degusteerimine Los Gatoses, Kings Canyon park ja Hollywood

Pub Crawl Missionis

See kirjutis tuleb minu ja Iivi (esimene julge külaline Eestist) seiklustest tema 3 nädalase Usa reisi ajal. Esimene koht, kuhu Iivi sai viidud päev peale tema saabumist, oli joomatuur. Kui keegi oskab paremini pub crawl'i tõlkida, andku aga julgelt teada. Üritusel oli ka alapealkiri Destroy Your Liver (hävita oma maksa). Tuur seisneb selles, et ühe õhtu jooksul tuleb külastada palju baare/pubisid, viibides igas kohas 60 minuti jagu ja tarbides igas kohas ohtralt alkoholi. Etteantud kaheksast pubist jaksasime meie läbi käia tühised kolm. Maks on kulunud juba.

Los Gatos Spring "Wine Walk"

Järgmisel päeval jätkasime alkoholiga, seekord veinidega. 30.aprillil toimus Los Gatose linnakeses veinide degusteerimise üritus nimega "Wine Walk". Seda on mõned korrad varemgi korraldatud, sel aastal oli neil sedavõrd suur tung, et piletid müüdi paari päevaga läbi. LG asub SFist tunnijagu lõuna pool ja on väga tore väikene linn, ümbritsetud veinimõisatega. Lõunapool paiknevad mõisad hajusamalt, kui Napas, seal on maastik ka kõvasti mägisem.
Ürituse pileti eest anti kaasa veiniklaas, millega erinevates poodides veini degusteerimas käidi. Veinimõisad olid oma kolaga paigutatud pisikestesse butiikidesse, kus müüdi jalanõusid või kübaraid või kleidikesi ja mida rohkem mutid veini tarbisid, seda rohkem tundus poes müüdav kraam ihaldusväärsem. Õhtu lõpuks nägime päris paljusid inimesi ostukottide ja veiniklaasidega ringi kõndimas.
Meiegi tuju läks õhtu lõpuks aina paremaks ja veinid muutusid aina maitsvamaks, päevale panime punkti veiniklubiga liitumisega. Nüüd on vähemalt 2 pudelit veini iga paari kuu tagant garanteeritud. Naabrite veiniruuli 250 pudelini on veel jupp maad, aga algus sai tehtud.

Los Gatose roosid

Jäime LGsse ööseks, et järgmisel päeval kohalikke veinimõisaid külastada. Päeva jooksul jaksasime käia kahes veinimõisas, David Bruce oli hea leid.

vaade teel veinimõisa

vaade skyline boulevard'l

Koduteel mööda maanteed number 35, mida kutsutakse ka Skyline Boulevard, tegime peatuse Alice'i Restoranis. Neil oli seal parasjagu käimas mootorratturite kokkutulek, enamus olid seal muidugi "päris" mootorrattad, aga leidus ka ägedamaid pille. Kole kahju oli ise sealt autoroolis lahkuda.

Kings Canyon

Peale veinide degusteerimist läksime Iiviga kahekesi nädalasele autotretile, sihtkohaks Las Vegas. Kings kanjonis lootsime teha mägedes väikese matka, näha nii sekvoiasid kui karu. Või paari. Nägime sekvoasid ja oravaid.

Kalifornia lipul on kujutatud grislikaru, kes on praeguseks selles piirkonnas täiesti välja surnud. Grislid on Eestis elava pruunkaru alamliik. Välimuses on erinevus hallika varjundiga karvkate. 20. sajandil suri enamus karudest elupaikade hävimise tõttu Ameerikas välja, praegu leidub neid vaid Usa loodeosas. Rahvusparki on alles jäänud pruunkarud, keda meil ajapuudusest tingitud matka ärajätmise tõttu ei õnnestunud kohata. Pidid suht julged olema ja seal piirkonnas on kõik prügikastid karukindla lukuga, muidu veavad sodi välja. Ka autodesse ei tohi ööseks midagi söödavat jätta, lammutavad auto laiali.

Vaade Kings Canyonile, alla orgu ei olnud meil aega sõita

Küpressid

Sekvoiad on hiigelsuured puud, kuuluvad küpressiliste sugukonda, Eestis kasvab sugulane kadakas. Kings Canyon rahvuspark asub Sierra Nevada mäestiku lõuna osas. Park loodi 1940 selles piirkonnas kasvavate hiidsekvoiade kaitseks. Sellel kaitsealal asub maailma suurim skevoiade salu, kus kasvab ka maailmas suuruselt tesel kohal olev puu General Grant tree. Maailma suurim sekvoia ja ühtlasi ka maailma suurim puu, Giant Sherman, asub kõrval rahvuspargis. Meil jäi suur puu auto gpsi usaldamise tõttu nägemata.

Mägedes hakkas mai alguses alles talv läbi saama, puude all oli kõvasti lund.

Nimelt juhatas gps meid väheke käänulisema, aga väidetavalt lühema tee peale ja suur puu jäi nägemata. Käänuline tee oli tõesti käänuline ja võrratute vaadetega, nii et kahetseda nagu polegi midagi. Öö veetsime linnas nimega Three Rivers (Kolm jõge).

käänuline ja suurepäraste vaadetega külatee

Hotell Kolme jõe linnas

Walk of Fame, Hollywood

Teisel päeval sõitsime mägedest tsivilisatsiooni- Hollywoodi. Jõudsime linna õhtuhämaruses, tegime kohustusliku jalutuskäigu Kuulsuste Alleel, sõime õhtusöögi ja kobisime kotile. Hollywoodi sildi pildistamise jätsime hommikuks.
Walk of Fame loodi 1960 aastal, kui läks töösse 1550 Hollywoodi Tööstuskoja poolt välja valitud nimedega plaati. Need laoti korraga tänavale. Juuni 2011 seisuga on alleel 2442 viisnurgaga plaati, mille keskel on messingist embleem. Embleeme jagatakse meelelahutustööstuse viies kategoorias: film, televisioon, muusika, raadio ja teater. Igal aastal lisatakse keskmiselt 20 tähte.

Enamus tähtedest on Hollywood bulvaril kokku 2,1 km pikkusel alal, ühe kvartali jagu on paigutatud tähti eraldi.
Aastate jooksul on osad tähed kulunud, osaliselt katki või lausa ära varastatud. 2008 alustati tänavale laotatud tähtedele kosmeetiliste parandustöödega, tööde maksumuseks hinnatakse 4.2 miljonit dollarit.

Hollywoodi silt, lähemale ei viitsinud sõita

Hoolywoodi silt pandi linna mäejalamile 1923 aastal reklaamimaks mäejalamil asuvaid uusi elamuid, see aga osutus nõnda populaarseks, et 9 tähte jäetigi oma kohale. 1978 aastaks vahetati lagunenud tähed uute vastu välja.

Apelsinisalud ja naftapuuraugud

Teel Hollywoodi olid tee ääres alustuseks maalilised vaated veehoidla ja mägedega, edasi tulid pikalt apelsinipuude salud. Seal oli väga palju apelsine ja nad kõik lõhnasid väga tugevalt. Seal avastasin ka tõsiasja, miks mulle varem apelsin eriti ei imponeerinud- ma polnud Kalifornia apelsine söönud.
Usa on maailmas esikohal apelsinide toodangu poolest ja enamus söödavatest apelsinidest kasvab Kalifornias. Floridas kasvatatakse apelsine mahla tarvis. Kahjuks ei saadeta neid Eestisse, või kui saadetaksegi, siis teele lähevad pooltoorelt ja kohale jõudes on vägi välja pudenenud.

Apelsinipuu vajab viljade kasvatamiseks suures hulgas vett, seda enam, et Kesk-Kalifornias on aasta keskmine temperatuur 20 C. Orange County (Apelsini maakond) on võtnud eesmärgiks aastaks 2020 põllumajanduskultuuride niisutamiseks kasutada puhastatud reovett 30% ulatuses. Hetkel paisatakse põldudele puhast joogivett.

apelsinisalud

Ja siis prauhti said apelsiinpuud otsa ja tulid naftaväljad. Kalifornia on nafta tootmisel neljandal kohal USA osariikidest. Iga päev pumbatakse maa seest välja 800000 barrelit toorõli. Ja see haiseb. Mõnes kohas vaheldusid apelsini istandused puuraukudega väga kiirelt. Ilmselt neid apelsine ei pea eriti kahjuritõrjega pritsima, putukad naftat ei armasta.

nafta puuraugud

Järgmises postituses Las Vegas ja Santa Barbara.

Napa Valley 450 veinimõisa

Napa Valley veinimõisad

2010 aasta lõpp, jõuludest kuni aastavahetuseni, oli Magnusel töövaba. Kuna Magnus oli vahetult enne jõule reisilt tulnud, olime hea meelega terve nädala kodused ja laisklesime niipalju kui jaksasime. Siis aga, paar päeva enne uue aasta saabumist, sai jaks otsa ja tekkis tahtmine midagi teha. Kuhugi kaugele minna ei soovinud, sest ma soovisin aastavahetust linnas vastu võtta. Otsustasime ära proovida Napa Valley. Napa linn asub meile väga lähedal, natukene üle tunni autosõitu. Olime seda reisi kogu aeg edasi lükanud põhjusel, et sinnamineku planeerimine tundus kole keeruline. Vaja enne minekut ju teada kuhu veinimõisatesse minna, kus ööbida, sest peale kümnete veinide degusteerimist saab siin lubatud 0,8 promilli kindlasti ületatud, vaja broneerida külastuseks aeg jne.
Tegelikkuses on elu palju lihtsam- Napasse minekuks pole midagi vaja planeerida. Kui just majutuse eest ei raatsi $500 (€ 371) maksta, siis see tasub ette ära broneerida, muu osa selgub jooksvalt. Variandid on ka kasutada autojuhti, kas mõnda tuttavat või tellida limusiin koos juhiga ja tulla ööseks koju tagasi. Kui külla tulete proovime kindlasti limusiini varianti.

Viinamarjad on kasvama pandud kõikvõimalikesse kohtadesse

Seekord läksime oma autoga, majutuse olin paar päeva varem ära broneerinud. Esimesel päeval suutsime läbi proovida 5 mõisa, teisel päeval 2. Kolmes kohas võtsime mõlemad Magnusega erinevad degusteerimised, ehk mõlemal oli oma veiniklaas, ülejäänud kohtades jagasime ühte klaasi. Paljudes kohtades veiniga ei koonertatud, mis aga oli minu puhul puha raiskamine, kuna ma võtsin kõigist suutäie maitseks ja ülejäänu kallasin ära. Ma nimelt olin autojuht.
Suureks abiks oli ka iPadi app Napa Valley visit. Sealt leidsime info lähedalasuvate mõisate kohta, ilmaennustuse ja söögikohtade valiku.

Napa Valley on mitmest väikesest linnakesest koosnev ala. Meie käisime Napas ja Yountvilles ning suutsime läbi astuda viiest mõisast, kokku on neid sealkandis 450. Esimene viinamarjaistandus rajati sellesse regiooni aastal 1858, seega piirkonda on üle 150 aasta vormitud ja tulemus on suurepärane. Ma arvan, et kuskil mujal maailmas pole veinimõisad nii tihedalt koos, kui Napa Valleys. Peale selle, et Napa saab uhkeldada veinimõisate rohkusega, on seal ka veinide maitseerinevused uskumatult kirjud. Kõrvuti maalapil võib kasvada näiteks kahe erineva istanduse sama viinamari Pinot noir, aga sellest viinamarjasordist tehtud veinide maitse on täiesti erinev, kuna üks kasvab näiteks tibakene rohkem orus ja on varjatud tuule eest mõne puuga, kui teise istanduse sama viinamari saab näiteks tiba rohkem päikest. See muudab veini maitset oluliselt. Euroopas on sellega lihtsam, sama regiooni erinevates mõisates samast viinamarjast tehtud vein maitseb sarnaselt. Selline ühest viinamarjast tehtud erineva maitsega veinid muudavad valikud keeruliseks. Tuleb meelde jätta veinide maitseid erinevate veinimõisate järgi, mitte viinamarja sortide järgi.

Vaid tund sõitu San Franciscost ja ees laiub nõnda kaunis maastik

Degusteerimine

Enamasti oli degusteerimise valikus 4-5 erinevat veini, osades kohtades sai valida kas ainult punased või ainult valged, mõnes kohas said ise valiku kokku panna. Hinnad olid väga erinevad ja kehtis printsiip, et mida kallim, seda kõrgem üldine veinide kvaliteet. Kõige odavam degusteerimine oli $5 (€ 3,7) ja kõige kallim $20 (€ 14,7) inimese pealt. Samas leidsime esimeses mõisas, nimega Judd's Hill $5 degusteerimise käigus veini, mille kaasa ostsime. Seda küll ainult seetõttu, et pakuti kallimat veini, mis oli kellegi külastaja palvel enne meie saabumist avatud ja tarvitamata osa mõisa jäetud. Esimese mõisa valisime lihtsalt teeääres oleva sildi järgi, paljudel siltidel on kirjas "appointments only", mis kuulutas, et külalisi oodatakse ainult kokkulepitud aegadel. Tegelikkuses võeti igal pool meid lahkelt vastu, ukse taha jäämist võib karta ainult neis kohtades, mis on pisemat sorti mõisad ja kus pole degusteerimisruum iga päev avatud. Tavaliselt on kohad lahti kella 10-17, selle aja jooksul väga üle 5 mõisa külastada ei jaksagi, kuna aega kulub ka korraliku lõunasöögi jaoks, kõik selleks, et maks seda koormust välja kannataks.

Mina võtsin lõunaks rasvased vorstikesed ja Magnusel oli burger, muul aal väldime selliseid sööke

Teine mõis meie teel oli kohe esimese kõrval- Luna Vineyards, kus degusteerimise tasu $20 võeti hiljem ostetud veinide hinnast maha. Kehtib reegel, et kui ostad pudeli või mõisa poolt äramärgitud koguse veini, saad degusteerimise tasuta. Eelviimases mõisas tuli osta 4 veini, et degusteerimise eest raha ei küsitaks. Aga veinid olid seda ka väärt. Esimese päeva viimane mõis oli Hagafen Cellars, seal lasime end ära rääkida ja soetasime terve kasti 6 veiniga. Tundus olevat õige aeg päevale joon alla tõmmata, mine tea, mis kogusega järgmisest kohast lahkunud oleks.

Läbikäidud mõisatest tõime kaasa 15 pudelit veini, mõned oleme ära joonud. Minul kulus ikka oma nädala jagu aega, kuniks jälle veini juua soovisin, üsna suure üledoosi sain seal.

Peale Napas käiku leidsin kodulehe, kus võib degusteerimiseks aega broneerida. Mõni aeg tagasi soetasin meile ekskursiooni Eagles Tace veinimõisa, kus 2,5 tunni jooksul peaks lähemalt näha saama veinide tegemist ja mekkida veine otse vaatidest. Sinna läheme mõnel vabal nädalahetusel, hetkel on kõik nädalavahetused juba planeeritud tegevusi täis saanud.

Päis oma vein

Paljud mõisad pakuvad ka oma veini tegemise võimalust, koos veinimeistriga võib kokku panna just enda maitsele sobiva veini- valida saab viinamarjade segu, vaadi puitu kuni veinipudeli kuju ja sildini välja.
Avastasin enda jaoks ka uue viinamarjasordi- Cabernet Franc. Eks ma olen joonud veini, kus see viinamari olnud üheks komponendiks, aga polnud kunagi saanud puhtalt seda viinamarja proovida. Maitselt oli vein vürtsine, nagu must pipar, äärmiselt huvitav. Ma arvan, et kui ma kunagi oma veini teen, siis see viinamari saab seal domineerima.

Klientide poolt teha lastud veinid

Veiniklubid

Tunduvad olevat üsna populaarsed mõlemat pidi, nii tootjate, kui tarbijate hulgas. Veiniklubi tähendab, et liitud mõne veinimõisa või mitme mõisa toodangut müüva agendiga, kes siis korra 2-3 korda aastas saadab veinidest sulle valiku koju. $100-300 (€ 73-220) eest saadetakse 4-6 veini korraga. Tihti sisaldavad pakid mõnda eksklusiivset veine, mida poest osta ei saagi.
Seekordse külastuse käigus ei liitunud me ühegi klubiga, sest Magnus ei pidanud proovitud veine selle vääriliseks. Mina oleks küll vähemalt kolmes kohas liikmeks astunud ja nautinud saabuvate veinide laadungit. Naabrimutid, kes on siin majas 5 aastat elanud, on suutnud koguda sadu veine. Just eile tekkis mõte nende veinikastidest pilt teha, aga hiljaks jäin- nad on kastid ära koristanud. Nad just kurtsid külaskäigu ajal, et ei leia kümnete ja kümnete kastide virnast soovitud veini üles, nüüd panevad kõik veinid hiigelsuurde riiulisse. Nende veinide kogus on hea näide, kui kasulik äri see tootjale on, inimesed unustavad end tellijaks, laiskusest ei tühistata teenust ja nii need veinid kogunevad.

Huvitav fakt. Peale filmi "Sideways" linastumist aastal 2004, tõusis Pinot Noir veinide läbimüük 16%. Filmi tegevus toimub Napa Valleys, mille käigus peategelane kiidab pidevalt Pinot Noir veine ja laidab Merlot, viimase müük langes 2%.