Napa Valley 450 veinimõisa

Napa Valley veinimõisad

2010 aasta lõpp, jõuludest kuni aastavahetuseni, oli Magnusel töövaba. Kuna Magnus oli vahetult enne jõule reisilt tulnud, olime hea meelega terve nädala kodused ja laisklesime niipalju kui jaksasime. Siis aga, paar päeva enne uue aasta saabumist, sai jaks otsa ja tekkis tahtmine midagi teha. Kuhugi kaugele minna ei soovinud, sest ma soovisin aastavahetust linnas vastu võtta. Otsustasime ära proovida Napa Valley. Napa linn asub meile väga lähedal, natukene üle tunni autosõitu. Olime seda reisi kogu aeg edasi lükanud põhjusel, et sinnamineku planeerimine tundus kole keeruline. Vaja enne minekut ju teada kuhu veinimõisatesse minna, kus ööbida, sest peale kümnete veinide degusteerimist saab siin lubatud 0,8 promilli kindlasti ületatud, vaja broneerida külastuseks aeg jne.
Tegelikkuses on elu palju lihtsam- Napasse minekuks pole midagi vaja planeerida. Kui just majutuse eest ei raatsi $500 (€ 371) maksta, siis see tasub ette ära broneerida, muu osa selgub jooksvalt. Variandid on ka kasutada autojuhti, kas mõnda tuttavat või tellida limusiin koos juhiga ja tulla ööseks koju tagasi. Kui külla tulete proovime kindlasti limusiini varianti.

Viinamarjad on kasvama pandud kõikvõimalikesse kohtadesse

Seekord läksime oma autoga, majutuse olin paar päeva varem ära broneerinud. Esimesel päeval suutsime läbi proovida 5 mõisa, teisel päeval 2. Kolmes kohas võtsime mõlemad Magnusega erinevad degusteerimised, ehk mõlemal oli oma veiniklaas, ülejäänud kohtades jagasime ühte klaasi. Paljudes kohtades veiniga ei koonertatud, mis aga oli minu puhul puha raiskamine, kuna ma võtsin kõigist suutäie maitseks ja ülejäänu kallasin ära. Ma nimelt olin autojuht.
Suureks abiks oli ka iPadi app Napa Valley visit. Sealt leidsime info lähedalasuvate mõisate kohta, ilmaennustuse ja söögikohtade valiku.

Napa Valley on mitmest väikesest linnakesest koosnev ala. Meie käisime Napas ja Yountvilles ning suutsime läbi astuda viiest mõisast, kokku on neid sealkandis 450. Esimene viinamarjaistandus rajati sellesse regiooni aastal 1858, seega piirkonda on üle 150 aasta vormitud ja tulemus on suurepärane. Ma arvan, et kuskil mujal maailmas pole veinimõisad nii tihedalt koos, kui Napa Valleys. Peale selle, et Napa saab uhkeldada veinimõisate rohkusega, on seal ka veinide maitseerinevused uskumatult kirjud. Kõrvuti maalapil võib kasvada näiteks kahe erineva istanduse sama viinamari Pinot noir, aga sellest viinamarjasordist tehtud veinide maitse on täiesti erinev, kuna üks kasvab näiteks tibakene rohkem orus ja on varjatud tuule eest mõne puuga, kui teise istanduse sama viinamari saab näiteks tiba rohkem päikest. See muudab veini maitset oluliselt. Euroopas on sellega lihtsam, sama regiooni erinevates mõisates samast viinamarjast tehtud vein maitseb sarnaselt. Selline ühest viinamarjast tehtud erineva maitsega veinid muudavad valikud keeruliseks. Tuleb meelde jätta veinide maitseid erinevate veinimõisate järgi, mitte viinamarja sortide järgi.

Vaid tund sõitu San Franciscost ja ees laiub nõnda kaunis maastik

Degusteerimine

Enamasti oli degusteerimise valikus 4-5 erinevat veini, osades kohtades sai valida kas ainult punased või ainult valged, mõnes kohas said ise valiku kokku panna. Hinnad olid väga erinevad ja kehtis printsiip, et mida kallim, seda kõrgem üldine veinide kvaliteet. Kõige odavam degusteerimine oli $5 (€ 3,7) ja kõige kallim $20 (€ 14,7) inimese pealt. Samas leidsime esimeses mõisas, nimega Judd's Hill $5 degusteerimise käigus veini, mille kaasa ostsime. Seda küll ainult seetõttu, et pakuti kallimat veini, mis oli kellegi külastaja palvel enne meie saabumist avatud ja tarvitamata osa mõisa jäetud. Esimese mõisa valisime lihtsalt teeääres oleva sildi järgi, paljudel siltidel on kirjas "appointments only", mis kuulutas, et külalisi oodatakse ainult kokkulepitud aegadel. Tegelikkuses võeti igal pool meid lahkelt vastu, ukse taha jäämist võib karta ainult neis kohtades, mis on pisemat sorti mõisad ja kus pole degusteerimisruum iga päev avatud. Tavaliselt on kohad lahti kella 10-17, selle aja jooksul väga üle 5 mõisa külastada ei jaksagi, kuna aega kulub ka korraliku lõunasöögi jaoks, kõik selleks, et maks seda koormust välja kannataks.

Mina võtsin lõunaks rasvased vorstikesed ja Magnusel oli burger, muul aal väldime selliseid sööke

Teine mõis meie teel oli kohe esimese kõrval- Luna Vineyards, kus degusteerimise tasu $20 võeti hiljem ostetud veinide hinnast maha. Kehtib reegel, et kui ostad pudeli või mõisa poolt äramärgitud koguse veini, saad degusteerimise tasuta. Eelviimases mõisas tuli osta 4 veini, et degusteerimise eest raha ei küsitaks. Aga veinid olid seda ka väärt. Esimese päeva viimane mõis oli Hagafen Cellars, seal lasime end ära rääkida ja soetasime terve kasti 6 veiniga. Tundus olevat õige aeg päevale joon alla tõmmata, mine tea, mis kogusega järgmisest kohast lahkunud oleks.

Läbikäidud mõisatest tõime kaasa 15 pudelit veini, mõned oleme ära joonud. Minul kulus ikka oma nädala jagu aega, kuniks jälle veini juua soovisin, üsna suure üledoosi sain seal.

Peale Napas käiku leidsin kodulehe, kus võib degusteerimiseks aega broneerida. Mõni aeg tagasi soetasin meile ekskursiooni Eagles Tace veinimõisa, kus 2,5 tunni jooksul peaks lähemalt näha saama veinide tegemist ja mekkida veine otse vaatidest. Sinna läheme mõnel vabal nädalahetusel, hetkel on kõik nädalavahetused juba planeeritud tegevusi täis saanud.

Päis oma vein

Paljud mõisad pakuvad ka oma veini tegemise võimalust, koos veinimeistriga võib kokku panna just enda maitsele sobiva veini- valida saab viinamarjade segu, vaadi puitu kuni veinipudeli kuju ja sildini välja.
Avastasin enda jaoks ka uue viinamarjasordi- Cabernet Franc. Eks ma olen joonud veini, kus see viinamari olnud üheks komponendiks, aga polnud kunagi saanud puhtalt seda viinamarja proovida. Maitselt oli vein vürtsine, nagu must pipar, äärmiselt huvitav. Ma arvan, et kui ma kunagi oma veini teen, siis see viinamari saab seal domineerima.

Klientide poolt teha lastud veinid

Veiniklubid

Tunduvad olevat üsna populaarsed mõlemat pidi, nii tootjate, kui tarbijate hulgas. Veiniklubi tähendab, et liitud mõne veinimõisa või mitme mõisa toodangut müüva agendiga, kes siis korra 2-3 korda aastas saadab veinidest sulle valiku koju. $100-300 (€ 73-220) eest saadetakse 4-6 veini korraga. Tihti sisaldavad pakid mõnda eksklusiivset veine, mida poest osta ei saagi.
Seekordse külastuse käigus ei liitunud me ühegi klubiga, sest Magnus ei pidanud proovitud veine selle vääriliseks. Mina oleks küll vähemalt kolmes kohas liikmeks astunud ja nautinud saabuvate veinide laadungit. Naabrimutid, kes on siin majas 5 aastat elanud, on suutnud koguda sadu veine. Just eile tekkis mõte nende veinikastidest pilt teha, aga hiljaks jäin- nad on kastid ära koristanud. Nad just kurtsid külaskäigu ajal, et ei leia kümnete ja kümnete kastide virnast soovitud veini üles, nüüd panevad kõik veinid hiigelsuurde riiulisse. Nende veinide kogus on hea näide, kui kasulik äri see tootjale on, inimesed unustavad end tellijaks, laiskusest ei tühistata teenust ja nii need veinid kogunevad.

Huvitav fakt. Peale filmi "Sideways" linastumist aastal 2004, tõusis Pinot Noir veinide läbimüük 16%. Filmi tegevus toimub Napa Valleys, mille käigus peategelane kiidab pidevalt Pinot Noir veine ja laidab Merlot, viimase müük langes 2%.