Kuidas mitte paksuks minna ja kuidas kodu põrandad läikima saavad

Kehakaal

Kunagi aastaid tagasi alustas biokeemia õppejõud loengut sellega, et ütles end teadvat suurt saladust, kuidas kehakaalu vähendada. Oma nippi oli ta nõus avaldama ainult loengu lõpus, nii ma siis olengi vähemalt korra käinud biokeemiat kuulamas. Tema targad sõnad kaalu kiireks ja efektiivseks alandamiseks olid- sööge vähem. Kerge öelda, raskem jälgida. Minul vähemalt. Igatahes on mul 4 Usas elatud kuuga elu läinud 6 kg raskemaks. Vähem ma süüa ei oska, niisiis võtsin plaani rohkema liigutamise.

Spordiklubid

Eestis viimase trenni ja siin esimese trenni vahele jäi peaaegu kuu aega, tunne oli nagu poleks end mitu aastat liigutanud. Vot mida liigne õgimine inimesega teeb. Erinevad spordiklubid pakuvad enne liitumislepingu tegemist 3-7 päevast tasuta kaarti. Eestis saad ühe korra tasuta proovida. Esimene klubi katsetamiseks oli Fitness24, neil on klubid avatud 24/7, kuna asuvad üle terve riigi ja kuskil on mõni klubi alati avatud. Kodule mõistlikus kauguses on 4 klubi, käisin neist kahes.

24Fitness Market streetil. Koht kuhu sattusin polnud uuenduskuuri umbes mitte kunagi saanud. Masinad saalis on kipakad ja ajast-arust, ventilatsiooni asemel oli ruumis suur jalal seisev õhku ringi keerutav vent, kapile tuli oma lukk osta, dušširuumis polnud ruumi ümber keerata. Aga hind on poole odavam Eestiga võrreldes. Ja seda SFis, kus kõik teenused on Eestiga võrreldes 4 korda kallimad.

24Fitness Potrero klubi. Neil on saun ja jaccuzi ja saalid suuremad, aga üldiselt samamoodi, kui eelmine klubi, tohutult ülerahvastatud ja selle rohke rahva poolt ära ruunatud varustusega. Klubides ei puhastanud keegi enda järel ei matte ega spinningu rattaid. Väk. Ma lihtsalt olen Tartus tol aal värskelt avatud MyFitness klubiga ära hellitatud. Muidugi ei tee trenni atribuutika, ennast tuleb ise liigutada, aga tahaks mõnusamat klubi. Otsustasin, et selle klubiga ei liitu ja otsisin uue koha proovimiseks.

ClubOne Fillmore. Hinna- kvaliteedi suhe täitsa paigas ja vastuvõetav. Selles klubis on nii bassein kui saun. Kahjuks ei teata vee kerisele viskamisest siinmail midagi, ma ei hakanud neid õpetama ka. Sooja sai ka niisama saunaruumis istumisega. Klubi pakub rätikuid nii treeningu ajaks, kui peale pesu kuivatamiseks. Dušširuumis on kõik pesuained olemas, suhteliselt puhas, kuigi matte ega rattaid ei puhastanud ka seal keegi. Tundus täitsa sobilik klubi olevat, aga kuna Magnuse kontor kolis linnast kaugemale ja ta hakkas autoga iga päev tööle käima, siis jalgsi käimiseks see klubi ei sobi.

Sportsclub/LA asub Four Season hotelliga samas majas. Udupeen. Spinningu rattad olid küll samad mis kahes eelmises klubis, aga lisaks oli neil peal kompuuter. Ja saalis käis pilusilmne tädi nii rattaid kui matte puhastamas, samuti pani puhta rätiku ratta peale enne igat trenni. Pesus käimiseks ei pea kaasa olema midagi, rätikud on vabalt kasutada. Dušširuum on privaatne kabiin, ühiskasutavad olid nii kreemid kui juukselakk kui ka triikraud. Sellel kohal oli ainult kaks viga: tohutult kallis ja nõmeda asukohaga. Ma ei kannata kesklinnas viibimist rohkem kui see vajalik on. Iga kord trenni minnes end ogaraks vihastada sealses liikluses ei tasu vaeva. Rääkimata nende 120 euro suurusest kuumaksust.

Kuna mul autot päevasel ajal enam pole, võtsin luubi alla ainult need klubid, kuhu jalgsi kohale saab.  Mootorratta ost ei näi ka kuidagi edenevat ja pugimine ei näi lõppevat, aga midagi oli vaja ette võtta. Järgmiseks võtsin kodust 7 minutit jalutamise kaugusel oleva klubi Gold's Gym. See oli mul jäänud varasemalt välja seetõttu, et arvasin selle olevat vaid jõusaali. Ma ei oska üksinda kangi kakkuda, pean seda ikka kellegi juhendamisel tegema. Gold's Gymi teise klubisse jalutamiseks kulub 40 minutit ja seda pole veel katsetanud. Varustus on vähem näguripäevi näinud, kui kõige esimene klubi, aga midagi uhket neil ka pole. Ilmselt hakkan ära harjuma siinse lohakusega, mis on kõikjal standard. Keegi ei pööra tähelepanu välimusele, sisu on see mis loeb. Usas on üle 30% elanikonnast ülekaalulised. Usun, et nad kõik on ilusa hingega.
Kuna klubi asub Castros, siis mitte ainult kangi kangutajad saalid pole geid vaid ka treenerid. Kõikides trennides on meeste ülekaal, ka tantsutrennides. Stepis tegi enamus mulle silmad ette.

WeightWatchers

Kahjuks ei andnud rahuldavat tulemust ka trenniklubiga liitumine, ainult liikmemaksu maksmisega kaal ei hakanud alanema. Järgmiseks sammuks liitusin kaalujälgijatega. See mulle sobib. Saan edasi pugida, ainult selle vahega, et pean kõik kirja panema, mis suust sisse topin. Kahe nädalaga 2 kilo kadunud nagu naksti. Neli veel jäänud. Ehk ikka ei ehmata kuu aja pärast Vietnamis ujuma minnes pisikesi inimesi väga ära.

Patareid ja luuad

Kui siia kolisime, jagas korteri omanik meile lahkelt oma koristaja andmeid, siiani pole veel mahti saanud teda kutsuda. Olen ise tolmuimejaga korteri üle käinud ja näeb täitsa kobe välja. Elu teeb lihtsamaks muidugi see, et siin pole ei pori ega kahte kassi, kes karvu ajaks. Koristamine pole veel konti murdnud.

Kõige muu träna seas, mis meile siia jäeti, olid ka põrandapesuks mõeldud ühekordsed pesulapid. Need said mingi aeg otsa ja hakkasin internetist pürstivarre peal oleva nime järgi uusi otsima. Leidsingi. Sama firma kodulehelt sai kõiksugu head ja paremat, mis kodu ise puhtaks küürivad. Tundus tore pakkumine põrandapesu harja stardipakile ja tellisin selle koju.

minu uhke lilla põrandate küürija

Kirjelduses oli, et stardipakk sisaldab otsikut koos varrega, vedelikku, millega põrandaid pesta ja 2 ühekordset lappi (neid saab suurema pakiga juurde osta). Harja kokku panekul selgus, et mu harjale on vaja 4 AA patareid. Peale selle, et see hari on lillat värvi, on tal elektrooniline süsteem, mis vedelikku pritsib. Vau. No tõesti. Vahetatavad kaltsud on samast materjalist nagu allways tiivakestega asjad. Imavad korralikult vedelikku sisse ja puha.
Aga see hari oli 3x odavam, kui brasiillannast koristaja. Nii et siiani olen põrandaid ise küürinud.

Squaw Valley suusamäed

Proovisime ära kohaliku talve. Nüüdseks juba kuu aega tagasi olime nädalavahetuse mägedes Tahoe järve kaldal Squaw Valley suusakuurortis. Algselt tulema pidanud bussitäiest rahvast jäi meid erinevatel põhjustel järele kolm inimest, seega võtsime teekonna ette meie autoga. Kuna siin talverehve ei kasutata, tuli autole muretseda ketid, õnneks või kahjuks, neid kasutama ei pidanud. Õnneks seetõttu, et esimest korda külma käes kettidega majandamine võtab pikalt aega (müüja arvas kuni 40 minutit), kahjuks seepärast, et päike siras liiga kuumalt ja sulatas lume mitte ainult maanteedelt vaid ka mägede tipust.

Tagasiteel, teeääres olevad kettide mahavõtmise kohad

Sõidu võtsime ette reede õhtul, et laupäeval saaks varakult alustada. Enne minekut olime linnast suusad rentinud. Kohapeal on suuskade rendihinnad 2 päevaks $87, linnas $30. Samuti saab mäepileteid odavamalt ette ära osta, nt. poest nimega Basement Buzz. Meie sattusime mägedesse minema pühadele eelneval nädalavahetusel, kui oli aasta kõige kallim piletihind. Aastas on paar nädalavahetust, kus mäepileti eest röövitakse viimast. Mägedesse minekut tuleks vältida jõuludest kuni 2.jaanuarini, jaanuari kolmandal nädalavahetusel (Martin Luther Kingi sünnipäev) ja veebruari kolmandal nädalavahetusel (Washingtoni päev). Siis ei ole mitte kõik poole kallim, vaid ka rahvast on poole rohkem. Töölisrahvale muidugi on just need ajad kõige passlikumad, kuna siis saab pikemalt talverõõme nautida. Üllatuseks aga rahvamassid ei seganud suuremat, teistega arvestamiset tundus vähem olevat, aga ma võisin seda vabalt ka ette kujutada.

Teekond mägedesse võttis aega natukene üle 4 tunni, sest tegime kohvipausi ja viimasel kolmandikul venisime pikas autode rongis- me polnud ainsad nutikad, kes läksid reedel kohale, et saaks laupäeval vara mäele. Teekonna pikkus on umbes 200 miili (322 km) ja viib läbi Kalifornia pealinnast Sakramentost. Ehk satub sinna kunagi teine kord.

Tahoe järv on jagatud pikuti pooleks kahe osariigi vahel, lääneosa jääb Kaliforniasse ja ida osa Nevada osariigile. Suusakuurortid on koondunud järve põhja ja lõuna kallastele, Squaw Valley asub järve loode osas. Teise nimega Olympic Valley (Olümpia org), seal toimusid 1960 Taliolümpiamängud, on suurim kuurort Tahoe järve põhja kaldal. See on ka kõige tuntum ja seetõttu kõige kallim suusakuurort. Kõrgeimad mäed asuvad järve lõunaosa kuurortis Heavenly Mountain Resort, kus on 97 laskumisrada ja 30 tõstukit. Alpine Meadows asub Olympic Valley kõrval, seal on "kõigest" 11 lifti.

Tahoe järv on Põhja-Ameerika suurim alpijärv, sügavusega kuni 500 meetrit ja kõrgusega umbes 2000 meetrit üle merepinna. Järve vesi on hästi selge ja kaldalt avaneb maaliline vaade, googeldatud pilte saab vaadata siit.

Taustal sillerdab Tahoe järv

Arusaamatused nime pärast

Squaw on laensõna ja tähendab algne, põline. Nüüd on kamp inimesi avastanud, et tähendus "Põhja-Ameerika põline naine" on koledasti solvav, mille kõla olla sarnane sõnadele "neeger" ja "juut". Arizona ja Idaho osariigid on selle nime kohanimedes ära vahetanud teiste sõnade vastu, samuti võeti see sõna välja ühe pardiliigi nimest.

Vaade Squaw Valley külale 

Hasartmängud

Kasiinod on Kalifornia osariigis keelatud, hasartmängudest on lubatud hobuste võiduajamised, heategevuslikul eesmärgil korraldatud mängud, Indiaanlaste kasiinod, kaardiklubid ning loterii. Loteriid saab mängida alates 1984 aastast, kui rahvas lõpuks napi enamusega selle poolt hääletas. Loteriimüügist saadav kasum läheb koolidele. Kaardiklubidele pole keegi luba andnud, neid lihtsalt pole keegi veel ära keelanud, nii on USAs ka kõige muuga, seadused tekivad vastavalt vajadusele/soovidele. Indiaanlaste mängupõrgud on vahva nähtus. Üle Ameerika on suur hulk kaitse all olevaid indiaanlaste reservaate, neile valge mehe seadused ei kehti. Seda on osavalt ära kasutatud ja Kaliforniasse on indiaanlaste poolt loodud 58 omasoodu opereerivat mängupõrgut.

Tahoe järve lõunapoolsetel mäenõlvadel suusatajad võtavad tihtilugu öömaja Nevada osariigis olevatesse hotellidesse, et seal peale sporti legaalsetes kasiinodes raha tuulde loopida. Nevadas asub ka maailma tuntuim hasartmänguhuviliste sihtkoht Las Vegas. Nevada osariigi kasiinodesse viiakse kõige rohkem raha kalifornialaste poolt. Kodus ei lubata raha tuulde loopida, siis käiakse naabrite juures seda tegemas.

See oli mul neljas kord mägedes suusatamas olla, hooldusmeeskonnale annaks viiepallisüsteemis hindeks 5+, ilmataadile 3-. Ööd on mägedes mustad ja külmad, temperatuur langes kuskil -5 kraadini, kohale jõudes oli ilma jakita lausa külm. Kalifornia päikesest lahutas meid vaid mõni tund autosõitu ja kliimamuutus oli tohutu. Siin ongi tore see, et maastik ja loodus on mitmekesine. Sõidad tunnikese põhjapoole on viinamarjaistandused, 4 tundi kirdesse oled mägedes põlvini lumes, 6 tundi kagusse ja oled kõrbes.

Suusarajad

Hommikul 10 paiku, kui me end mäele sättisime, oli paar pluss kraadi, päeva peale tõusis õhutemperatuur +12ni. See muutis lume märjaks ja raskeks. Kella 16 ajal hakkas hämarduma ja taas langes temperatuur nulli lähedale, mis tegi päeva jooksul sisse sõidetud vallid kivikõvaks ja lagedad alad jäiseks. No ja muidugi jäi meil kõigil maha päikesekreem, oleks võinud hommikul poodi kapata, aga suusasaapad jalas on keeruline liikuda ja nii lõime käega- pole hullu. Õhtuks oli ikka hullu küll, olime kõik punaninad.

Mäe tippu sai tõstukiga Siberia Express, kõrgeim mägi on 2713 meetrit kõrge

Radade märgistus on natukene teine, kui ma Euroopas näinud. Niipalju, kui ma siinsete mägede kaarte olen vaadanud, on rajad jaotatud kolmeks: roheline on kõige lihtsam, sinine sobib harrastajale ja must on segastele. Euroopas on sinine jagatud kaheks, on nii sinine, mis on harrastajale laugem rada ja lisaks punane, mis on natukene äkilisem. Siin oli sinine ja punane rada üheks pandud ja äkilisemaid kohti pidi ise otsima. Samuti polnud neil laskumisrajad raja alguses sildiga märgistatud, orienteerutakse liftide järgi. Mind natukene häiris, et pidin pidevalt kaardiga sehkendama, pealegi olen ma tüüpiline naine ega oska lennult kaarti lugeda. Vahel ajas päris marru, kui olin omale trajektoori välja vaadanud ja alla jõudes avastasin end hoopis teisest kohast, sest olin võtnud vale raja. Ja nii juhtuski, et kõige toredama mäe leidsin alles õhtul. Päeva võis kordaläinuks lugeda, kui eelviimaselt mäelt alla tulles lõi adreanaliini näidiku korraks põhja. Kell 15.30 lõpetasid tõstukid oma töö, kuni 21ni jäi avatuks üks valgustatud rada.

Mida ma järgmine kord teeks teisiti

Pühade ajal väldin mäele minemist, vaatan ilmateadet ja eelistan kohti, kus on jahedam. Mäele on kohustuslik kaasa võtta päikesekreem, huulebalsam ja KÕRVAKLAPID muusika kuulamiseks. Viimastest tundsin ikka koledasti puudust. Majutus võtta kuurortist eemal, mäele võib sõita hotellide poolt pakutava transpordiga või oma autoga.

Külateed oli tolmuimejaga puhtaks küüritud

Majutus

Märksõnaks tohutult kallis. Meie olime suusamägedest 100 meetri kaugusel, seda tänu pühadeaegsele hotellide ülerahvastatusele. Maksime 2 öö eest üle $500 (üle 370 euro), sest see oli kõige odavam järelejäänud majutuskoht ümbruskonnas. Kolm korda kallimaid tube jagus küllaga.

Hotelli hoovis oli grillimismaja koos köögi ja piljardiga, kus külalised said soovi korral diivanil elamustest pajatada või mida iganes inimesed õhtuti viitsivad teha. Maja kõrval oli ka kaks mullivanni, kus kohtasime pereema, kes pajatas oma päevastest tegemistest. Ta oli käinud suusatamise asemel hoopis matkamas imeilusast kohas nimega Eagle Falls (Kotka kosed). Magnus põrutas suusatades oma jala ära, nii et me läheme koske vaatama mõnel teisel korral.

Hotellitoa hoovipoolsest lükanduksest sai lipata mullivanni.