Vaikse ookeani draakonid ja delfiinid, golf Mauil

Golf


Kolmandas golfiklubis läks õnneks ja saime omale tee aja kirja pandud. Maui saar on väiksem kui Saaremaa ja neil on 14 (jah, loe: neliteist) golfirada. Ega nad ilma üle ka seal väga iriseda ei saa.
Koha valikul oli kriteeriumiks lühike sõit hotellist ja 18 auguga rada, ma polnud varem üle 9 augu mänginud, ikka oli aja- või jaksu puudus. Nüüd oli meil kasutada kogu maailma aeg ja golfiauto. Soov oli leida ka klubi, kus tasu mängu eest poleks arutu, kallis on golf niikuinii, odavat golfi pole olemas, aga $225 (2647 EEK) ühe mängija kohta tundus arutult kallis. Alustasime väljavalitud kohas hommikul kell 7, kõigepealt laenutusest varustuse valimine ja mõned soojenduslöögid rangel ja lastigi meid väljakule. Boonuseks saime mängukaaslase Kanadast. Kella kümneks siras päike õige eredalt, aga lämbeks veel polnud läinud. Varajane algus oli olnud õige otsus.
Kuskil suhteliselt alguses tegin elu löögi. Olin liivapunkris teinud juba 2 ebaõnnestunud katset saada pall greenile, kui kolmanda löögiga sain palli punkrist otse auku. Lipp oli veel augus.
Siit saab vaadata, et ka mõned profid oskavad samahästi lüüa, kui mina.

Golfiautos oli väga mugav tabloo, kuhu sai kirja panna löökide arvud ja näha oma kaugust järgmisest august. Kui pool rada läbitud, andis ekraan automaatselt lõunasöögi menüü ja saatis tehtud valiku kööki. Lõuna muidugi koosneb USAs burgerist või burgerist, lisaks saab ka kartulikrõpse.
Kaaslaseks saadud kanadalane jättis burgeripausi vahele ja edasi jätkasime kahekesi. Peale lõunaks võetud õlut läks mäng aina paremaks, oleks pidanud ehk kohe hommikul õlle avama. Igatahes, paari viimase löögiga rebisin end Magnusest ette ja võitsin mängu.
Varajastel ärkamistel on ainult üks võlu, kella 13ks olime mänginud ligi 5 tundi golfi ja ikka veel oli pool päeva alles ees. Miinuseks on lühikesed õhtud, kustun poole peo pealt ära.

Rafting ja draakonid

Snorgeldamine algas jällegi varavalges, varajase äratusega hakkas selle aja peale päris ära harjuma. Rafting Mauil tähendab suure kummipaadiga kihutamist, paadil on katus ja käimla. Muudes maailmajagudes tähendab see sõitmist umbes 10-kohalise kummipaadiga mööda kärestikulisi jõgesid.
Snorgeldama viidi meid Lanai saare lähistele, see on Mauilt 30-40 minutit mootorpaadiga kihutamist. Saarele me ei läinud, sest eesmärk oli näha vees värvilisi kalu ja rohekilpkonni. Nägime mõlemaid, kuigi kalu oli vist vähem kui Egiptuses.
Rohekilpkonnad on ohustatud liigina looduskaitse all ja nende puudutamine ning konnade muud moodi häirimine on rangelt keelatud. Eluohtlik on häirida kilpkonni pinnale tõusmise ajal, nad upuvad ära, kui hapnikku ei saa. Kilpkonnad võivad sukelduda 4-5 minutiks ja siis peavad jälle pinnale hingama tulema. Kuigi nad magavad vee all korallide vahel ja võivad siis hinge kinni hoida paar tundi, ei suuda nad aktiivselt ujudes ja toitudes üle mõne minuti ilma hapnikuta olla. Meie nägime neid vee peal hingamas, korallidel nokitsedes kui ka magavatena. Alles vee peale tulnud kilpkonnadest sai nende suurusest täpsemalt aru, üsna pirakad olid. Meil veekindlat kaamerat ei olnud, siin mõned pildid internetist.

Teel snorgeldama, päike piilus juba mäe tagant

Ja draakonid olid seal ka. Draakonid on vees olevad kõiksugused asjad, mis sind ettehoiatamata puudutavad- taimed, kivid, plastpudelid jne. Ma väga kardan väliveekogudes ujumist, isegi kui vesi on läbipaistev. Alguses draakonid hammustasid ainult mind, või õigemini nõelasid. Mingid silmaga nähtamatud pisikesed ollused, millimallika sugulased, aga nii pisikesed, et silmaga neid vees ei näinud.

Magnus pidas mind alguses paranoiliseks, kuid teises snorgeldamise kohas läksid nad ka tema kallale.

Minul tekkis maskiga pead vee alla pannes klaustrofoobia hoog, siis kui kõrvad vett täis läksid ja kõik helid ära kadusid. Väga hirmus oli. Ega mul muud üle ei jäänud, kui et vihaga panin pea vee alla, sest konnad oli vaja ju ära näha. Leidsin lohutust sellest, et hoidsin Magnusel käest kinni, ujudes oli vahtplastist nuudel kõhu all ja lestad jalas, nii et enda veepeal hoidmisega tegelema ei pidanud. Magnus pärast ütles, et tema ju ei oska ujuda erinevalt minust. Ilmselt andis käest kinni hoidmine julgust seetõttu, et kui oleks suuremad draakonid tulnud, siis oleks olnud, keda neile ette sööta. Vaade vee all aga oli ilus.

Delfiinid

Nägime ka kahte liiki delfiine -bottlenose ja spinner. Viimane on oma nime saanud sellest, et ta veest välja hüpates end keerutab. Bottlenose delfiinid olid pisikese grupina ja liikusid aeglaselt, spinner delfiinid olid aga suurema grupina ja vallatumad.
Akvaariumites ja filmis Flipper staaritsevad just bottlenose delfiinid, nad on intelligentsemaid imetajaid maamuna peal.

Ranniku lähedale tulnud delfiinid tegid lõunauinakut, nagu saarte lähistele kogunenud delfiinid tavatsevad Hawaiil teha. Seda muidugi mitte ainult Hawaiil, kõiksugused delfiinid kõikjal maailmas peavad hingamiseks mõtlema, ehk et nad ei hinga automaatselt nagu inimene, seetõttu ei saa nad ka päris magada. Nad magavad üks ajupoolkera korraga, sulgevad ühe silma ja teevad tukastuse ja siis vahetavad poolt. Sellisteks uinakuteks tulevadki delfiinid rannale lähemale, et oleks vähem ohustajaid.

Spinner delfiinid, nägime neid ka veest välja hüppamas aga pildile ei mahtunud.

Lanai

Saar on 3 korda väiksem kui Hiiumaa, seal on Four Season hotell ja 2 golfirada, pole ühistransporti, küll aga on lennuväli. Personali jaoks on ka mõned elumajad. Paadist avanes golfirajale võrratult ilus vaade, vaated rajalt ookeanile siin.

Tegime ka vihmametsas paaritunnise matka, mille käigus sai ujuda kose all ja mina nägin elus esimest korda kohviuba. Toorest ja põõsa küljes kasvamas.

Kaks uba kohvipõõsa marja seest

Kosk. Mina jätsin hüpped vahele, Magnus proovis ära. 

Lõpetuseks meie reisist üks postkaart, mille tegime sunset cruis'il

Add caption

So long and thanks for all the fish. 

Nädala algus Santa Cruzis, nädala lõpus päris kodus

Santa Cruz

Meil juhtus olema öömajavaba aeg esmaspäev vastu teisipäeva. Kuna Magnus oli pakiliste tööasjade tõttu terve nädalavahetuse arvutis passinud, siis sobis suurepäraselt alustada nädalat golfiga ookeani ääres. Väljasõiduks valisime Santa Cruzi, see asub SFst 1.5 tunni autosõidu kaugusel. SFst lõunapoole läheb kaks suuremat kiirteed, US 101 ja I-280. Siiani olin sõitnud ainult 101 peal, mis on pikim kiirtee Californias. See ots, mis on SF läheduses on vähese rohelusega ja betooni täis, kiirtee nagu kiirtee ikka. I-280 peale polnud ma veel juhtunud, kui välja arvata need väga paljud eksimise korrad, kui olen linnas risti-rästi tiire teinud. Tee Santa Cruzi I-280 peal tundus rohelisem, 5-6 sõidurida mõlemas suunas (võrdluseks US 101 on "ainult" 4 reaga). Viimane kolmandik teest, peale kiirteelt mahakeeramist läks sõit mägisel maastikul kaherealiseks ja õige käänuliseks. Internetist leitud pilti saab vaadata siit.


Kiirteid üle ilma vaadates tekib tunne, et Eesti elab ikka kiviajas küll. No kuidas on see võimalik, et aastal 2010 ei saada hakkama alla 200 km pikkuse kiirtee ehitusega. Ei peagi ju olema kohe kiirtee, piisab ka korralikust teest, kus oleks 2 rida mõlemas suunas. 

Golf

Broneerisin internetis varakult DeLaveaga golfi klubis meile mängu aja ja see oli päris hea otsus, sest esmaspäeva kohta oli rajal palju rahvast. Kuna hetkel tundus sealkandis olevat low season, mis väljendus kõikide majutusasutuste ja atraktsioonide hinnakirjas, siis saime raja koos golfiautoga väga sobiva hinnaga. Eks see raja korrasolek oli ka vastavalt hinnale. Mängida kannatas. Californias on golfi hooaeg aastaringselt ja väljakuid on tipitud kõikjale, ka harrastajaid tundub olevat hulganisti. SFis on 8 golfiväljakut, seda ainuüksi linnas. Kõige kaugem neist on ummikuvabal ajal 20 min autoga sõita. 

DeLaveaga golfirada Santa Cruzis

California kõige kallim ja üks maailma ilusamaid golfiradu on Pebble Beach Golf, see asub Monterey maakonnas, meist 2 tunni kaugusel lõunapoole sõites, läbi Santa Cruzi. 18 auguga raja hinnaks on $495 inimese pealt (5600 EEK). Jõelähtme mereäärne rada on hinnaga 1080 EEK. Usun, et viiekordne hinnavahe annab ka viis korda parema raja. Kuigi Jõelähtme rada on väga-väga tasemel. Karta on, et minu handicap'iga võin seal vaid tuhkatriinu kombel auto aknast kiigata, kuidas teised maailma uhkeimail rajal mängivad. Aga korra võiks sinna mängima sattuda küll.

Santa Cruz Beach Boardwalk Amusement Park*

Golf mängitud ja hotelli sisse registreerimine tehtud, läksime linnapeale laiama, ehk siis hilist lõunat sööma. Kaardilt vaadatuna tundus ooken väga lähedal ja otsustasime linna jalutada. No me siis jalutasime, ja jalutasime natukene veel. See lähedus on siin ikka väga petlik. Aga kohale saime. Mina sain elus esimest korda varbad Vaiksesse Ookeani pistetud, külm oli. Sealsamas rannas oli ka *lõbustuspark. Siit saab näha iPhonega filmitud ookeani ja lõbustusparki. Lõbustuspark on talveperioodil avatud ainult nädalavahetustel. Minu poolest võivad sellised kohad muidugi üldse olemata olla. Ainus, mida elu jooksul veel proovida tahaks on ameerika raudtee. Karusellid ja muud pöörlevad okserattad ei ole minu teema. Omal ajal, kui Tartus oli Lauluväljakul lõbustuspark, sai sealsed keerlevad kambrid kõik ära proovitud ja mul on hea meel, et sel ajal ei avanenud mul võimalust proovida veel kiiremaid ja veel ägedamaid praegusel ajal leiduvaid atraktsioone. Elektriautot, millega teisi rammida sai, meenutan ikka heade sõnadega. 

Kodu võtmed

Saime pikalt oodatud võtmed laupäeval kätte. Oma finantside olemasolu kinnitamiseks sobis ka Magnuse tööandja garantiikiri. Nädal aega läks lepingu allkirjastamisest ja rahadega arveldamisest, enne kui võtmed saime. Minu jaoks tundus see ootamine eriti pikaldane, sest ajutine koht oli nõmekas. Eks ma olen võibolla natukene pirtsakas, aga väga häiriv on, kui voodi kriuksub iga kord külge keerates. Või siis, kui Magnus külge keerab, ja see ei juhtunud ju üldsegi samal ajal, kui mina seda tegin. Pealekauba oli see korter täis tuubitud igasuguseid vidinaid, nii et endal polnud ruumi ümbergi keerata. Kodus muidugi ei pea passima kogu aeg, aga siin sai suvi läbi. Nüüd on sitt suusailm 3 kuud. Õues on märg ja kole külm, muidugi oleneb millega võrrelda. Siinse 3-nädalataguse 30C kraadiga võrreldes on 16C kraadi kole külm. Eesti miinustega võrreldes suht soe. See ajutine korter võis ehk Mäe tänava korteriga võrreldes olla paremas tehnilises seisukorras, aga tore seal ikkagi ei olnud.

Madrats

Päris kodu on ilma mööblita, otsisime meelega tühja korterit, sest mööbli rendi eest küsitakse mõttetult palju raha. Ja mõnusamad asjad toon ehk pärast Eestisse kaasa. Omanikutädi oli nõnda lahke ja jättis meile sees olnud esemed: hunniku veiniklaase, mitu liitrit alkoholi, diivani ja teleka, tugitooli, mõned naistekad ja paar programmeerimise raamatut (ükspäev hakkan ka mina progejaks, ausõna) ja hunnikus potte-panne.

Selleks, et uues kodus saaks ööbida, oli vaja madrats soetada. Mõeldud mõeldud, esimene koht kuhu poodlema läksime oli Macy's, hiigelsuur, kallis kvaliteetsete kaupadega kaubamaja kett. Madratsid olid mugavad ja ilusa, aga meist jäid nad sinna. Järgmiseks suundusime IKEAsse. Hinnad on neil tõesti head, kvaliteet aga seda kehvem. Me ei saanud omavahel kuidagi kokkuleppele kattematerjali osas, Magnus tahtis memory foam katet (selline materjal, kuhu jääb keha jälg švammi sisse pikaks ajaks peale ülestõusmist, minu jaoks täiesti vastik tunne), mina tahtsin latexit. Vaatamata poodlemisest saadud üledoosile otsustasime veel ringi vaadata, sest uus madrats kiirendab lahtisaamist ajutise kodu krigisevast madratsist. 

IKEA lähedal asus pood SleepTrain. Poes tervitas meid musta värvi naerusuine härrasmees ja pakkus abi. Madratsid olid samad, mille Macy's liiga kalliks olime põlanud. Viisakusest kohe poest välja ei jalutanud, vaid lasime tal näidata meie kriteeriumitele vastavaid madratseid. Neid oli kogu poe peale tervelt 2 tükki.

Proovipikutamised tehtud, hinnasildile pilk peale visatud, olin mina juba valmis ära minema. Onu pakkus, et vaatab arvutist järgi, mis see tegelik hind tuleb. Hinnasildid on vist ainult jobudele siin maal, alati tuleb kas alla kaubelda või kasvõi küsida paremat hinda ja ennäe kohe tuleb 20% allahindlus. Saime proovitud kahele madratsile hinnad teada, ikka kallis. Arutasime natukene omavahel onule arusaamatus keeles, kui pakkus, et vaatab mingist andmebaasist kõikide selle madratsi müüjate hindu ja teeb meile kõige odavamast hinnast veel 5% alla. Kõige odavam oli Macy's, sest neil juhtus olema ühepäevane allahindluse kampaania. Lisaks pakkus nende poolt tasuta transporti, 60 päeva tagastuse võimalust ja mitu muud soodukat. See 5% allahindlus kehtis ainult sel päeval, tänu Macy's kampaaniale. Nüüd pani juba mõtlema, sest IKEA odavmadratsite seast oleks leidnud ühele sobiva variandi, nende madrats meeldis meile mõlemale. Võtsime jälle aja maha ja rääkisime onule arusaamatus keeles, kui onu oli otsustanud, et ilma madratsita ta meid sealt poest minema ei lase. Pakkus poenäidist, veel 20% hinnast alla. Täiesti uus, mille nad olid kogemata pakist lahti harutanud ja nüüd oli neil jalus. Onu sai oma diili ja meie madratsi.

Ja vähemalt esialgu, ei tule voodile mingit kriuksuvat voodiraami alla, läheb põrandale, pehme vaiba peale.

Meie linnaosa lipp

Meie elurajoonis elavate vikerkaare-värvi-inimeste kinnituseks- meie naabrimutil on pruut.  Pealegi kuulus pruut, kandideerib volikogu liikmeks ja puha.