Monday, September 5, 2011

Las Vegas, Santa Barbara, Santa Cruz

Las Vegas

See koht oli kahes mõttes pettumus. Raha nad seal mulle ei andnud, ainult võeti ja kaine peaga pole selles kohas suurt midagi teha. Või noh, kuidas nüüd öldagi, näha on nii mõndagi ja kontserte/etendusi leiab igale maitsele, aga sellist elamust nagu filmis "Pohmakas" kaine peaga ei saa. Pikk teekond autoga Vegasesse oli siiski vaeva väärt.
Siinoleku ajal on liikluses olnud kõige kohutavam sõita kaherealistel teedel. Tohutult väsitav on sõita kaheralisel teel, kui eessõitev auto "kihutab" lubatud 65 miili/tunnis kiirusega esimeses reas, teises reas "kihutab" teine auto täpselt sama kiirusega. Nad ei tule selle pealegi, et võiksid mõlemad sõita teises reas ja lubada raskema jalaga sõitjad endast mööda. Niimoodi viksilt ja viisakalt võib sõita mõnisada kilomeetrit, aga kui sõitmist tuleb mitusada kilomeetrit jutti ja nii mitu päeva järjest, siis ajab kopsu üle maksa küll. Sellist teistega mittearvestavat sõidustiili olen kohanud häirivalt palju. Õnneks enamasti on siiski vaja olnud lühikest maad läbida.

Õpetuseks tulevastele põlvedele- Vegasesse tuleb lennata, reedel siuhh sinna ja pühapäeval või esmaspäeval koju tagasi. Kindlasti tuleb tarbida erinevaid alkohoolseid jooke, mis omakorda võiks viia muude meelemürkideni, et hommikul oleks, mida pusle tükkidena kokku panna. Mitte, et ma seda kõike juba sinna minnes ei teadnud, lihtsalt sel korral polnud sedasorti tegevusteks mahti.
Ostukeskus Vegases, koonerdatud pole seal millegagi
Meelemürkide tabimise asemel nägime meie kahte tantsu-ja laulu etendust- Legends ning Jubilee. Esimeses esitasid laule nii võlts Monroe kui paks Elvis ja teisel etendusel olid tütarlapsed palja ülakehaga.
Ilmaga vedas, olime ju keset kõrbet- meie 4 päevase visiidi jooksul oli kõik aeg 30 kraadi palavust ja päike siras lagipähe. See aga lühendas meie soovi tänaval ringi jalutada. Nii juhtuski, et Strip'ile saime vaid esimesel päeval, kiiruga kilomeetri ühele poole kõndida ja teist poolt kõnniteed hotellini tagasi. Sellest jalutuskäigust kolmandiku veetsime hotellides, st. Strip'i ääres olevad hotellid on omavahel ühenduses, igas hiigelkasiinod (akendeta, et uimaseks joodetud kunded kaotaks ajataju), mõnes lausa autopoed.
Las Vegas Strip
Strip on 6.8 km pikk teelõik, mille ääres kujutlematud monstrum hotellid, kasiinod ja resortid. 25st maailma suurimast hotellist 19 asuvad Vegases. Märkimist väärt on fakt, et see kõik on ehitatud ehtsasse kõrbe.

Las Vegas Strip
Nevada

Nevada osariigi 2/3 elanikonnast elab Las Vegase piirkonnas, enamuse osariigi pindalast katab kõrb. Nagu mainitud, Las Vegas on ehitatud keset kõrbet, seal ei esine looduslikult ühtegi palmi, küll on osariigi aladel mägesid. Nevada osariigile kuulub ka pool Tahoe järvest, mida ümbritsevad lumised mäed.
igav liiv ja tühi väli. Kõrbetee Las Vegasesse.
Osariigi seadused, millega legaliseeriti hasartmängud ja muudeti abielude ning lahutuste protsess kiireks ja leebeks, tegid osariigi turistidele ahvatlevaks. Rahvas elatub põhiliselt turismist, kuigi osariik on maailma kullavarudelt maailmas neljandal kohal. Mitut inimest sa tead oma tutvusringkonnas, kes on abiellunud Vegases? Mina tean ühte.

Hotellid on Vegases odavad, keset kõrbe asuva hotelliga samaväärne öömaja maksab San Francisco linnas 3 korda rohkem. Ka alkoholi voolab seal ojadena, kasiinodes istujatele tuuakse koteilid tasuta. Kuna teatavasti tasuta lõunaid pole olemas, siis tegelikult maksad selle kõik kinni oma raha kasiinopõrgutes maha mängides. Minu jaoks oli kõige kurvastavam ruletti mängides aina kaotamine. Kusjuures panuse miinimum summa oli $10. Iga 10 dollariga saab panna žetooni numbrile 1-36 (sealjuures on ka kombinatsioonid, kas kahe numbri vahele või nelja numbri nurka) ja nii nad vaikselt mul seal raha ära korjasid, sest võimalus, et teraskuul langeks minu valitud numbrile/numbritele oli ikka pisikene. Kurat. Põrsad.

Kõige toredam oli Bellagio hotelli ees nähtud purskaev. Seesama, mida mitmes filmis nähtud, nt. Ocean's Eleven. Seda maailmakuulsat veemängu muusika taustal saab päevasel ajal vaadata iga 30 min tagant, õhtuti lausa iga 15 minuti järel.
Bellagio purskaevud
Santa Barbara rikkad ja ilusad

Santa Barbaras veetsime küll öö motell/hotellis, käisime nautimas ka emadepäeva õhtusööki, aga rikkaid ja ilusaid ei kohanud. Sel korral. Linna saime õhtul ja lahkusime vara, et jõuda juba uude sihtpunkti Santa Cruzi. Enne Santa Cruzi oli plaanis teha peatus Monterey Akvaariumis, selleks võtsime maantee nr 1, mis kulgeb mööda ookeani äärt, miilide kaupa ahhetama-panevate vaadetega.

Peale 40 miilist teekonda tuli teeremont, kus meil kästi ümber pöörata, sest ühel pool teed olid mäed ja teisel pool ookean. Keerata polnud kuhugi mujale, kui tagasi. Läksime tuldud teed tagasi ja nautisime vaateid teistpidi, kahjuks sellega aga kaotasime nii palju aega, et Monterey akvaarium oli meie saabumiseks suletud. Jällegi jääb selle avastamine mõneks teiseks korraks.

Maantee nr 1 ääres olevad julged oravad ja lesivad merilõvid.
Santa Cruz

Kuna olin sõitmisest üliväsinud, siis Santa Cruzi ööseks ei jäänud, panin Iivi hotelli puhkama ja ise põrutasin otsejoones San Franciscosse tagasi. Teel sai meil oldud 7 päeva, millest 4 ööd veetsime Las Vegases ilma erilise sõitmiseta. Kokku sõitsime 1440 miili (2317 km), roolis olin kõik aeg üksinda. Väsitav oli. Samas ka väga huvitav ja sain näha toredaid ja erinevaid kohti. Järgmine pikem autosõit on plaanis teha Grand Canyoni juurde, mis asub Arizona osariigis. Sinnaminekuks on vahetuseks kolm juhti.

Santa Cruzis olen korra varem käinud ja ilmselt satun sinna tulevikus veelgi, seekord jäi visiit lühikeseks.

Etteruttavalt olgu öeldud, et lähen paari nädala pärast uuesti Vegasesse, seekord eespool jagatud õpetussõnade järgi. Lennukiga edasi-tagasi nädalavahetuseks, pardal ainult tüdrukud, abikaasa jääb koju. Meelemürkide tarbise valik ja kogus selgub kohapeal. Viva Las Vegas.

No comments: