Nädala algus Santa Cruzis, nädala lõpus päris kodus

Santa Cruz

Meil juhtus olema öömajavaba aeg esmaspäev vastu teisipäeva. Kuna Magnus oli pakiliste tööasjade tõttu terve nädalavahetuse arvutis passinud, siis sobis suurepäraselt alustada nädalat golfiga ookeani ääres. Väljasõiduks valisime Santa Cruzi, see asub SFst 1.5 tunni autosõidu kaugusel. SFst lõunapoole läheb kaks suuremat kiirteed, US 101 ja I-280. Siiani olin sõitnud ainult 101 peal, mis on pikim kiirtee Californias. See ots, mis on SF läheduses on vähese rohelusega ja betooni täis, kiirtee nagu kiirtee ikka. I-280 peale polnud ma veel juhtunud, kui välja arvata need väga paljud eksimise korrad, kui olen linnas risti-rästi tiire teinud. Tee Santa Cruzi I-280 peal tundus rohelisem, 5-6 sõidurida mõlemas suunas (võrdluseks US 101 on "ainult" 4 reaga). Viimane kolmandik teest, peale kiirteelt mahakeeramist läks sõit mägisel maastikul kaherealiseks ja õige käänuliseks. Internetist leitud pilti saab vaadata siit.


Kiirteid üle ilma vaadates tekib tunne, et Eesti elab ikka kiviajas küll. No kuidas on see võimalik, et aastal 2010 ei saada hakkama alla 200 km pikkuse kiirtee ehitusega. Ei peagi ju olema kohe kiirtee, piisab ka korralikust teest, kus oleks 2 rida mõlemas suunas. 

Golf

Broneerisin internetis varakult DeLaveaga golfi klubis meile mängu aja ja see oli päris hea otsus, sest esmaspäeva kohta oli rajal palju rahvast. Kuna hetkel tundus sealkandis olevat low season, mis väljendus kõikide majutusasutuste ja atraktsioonide hinnakirjas, siis saime raja koos golfiautoga väga sobiva hinnaga. Eks see raja korrasolek oli ka vastavalt hinnale. Mängida kannatas. Californias on golfi hooaeg aastaringselt ja väljakuid on tipitud kõikjale, ka harrastajaid tundub olevat hulganisti. SFis on 8 golfiväljakut, seda ainuüksi linnas. Kõige kaugem neist on ummikuvabal ajal 20 min autoga sõita. 

DeLaveaga golfirada Santa Cruzis

California kõige kallim ja üks maailma ilusamaid golfiradu on Pebble Beach Golf, see asub Monterey maakonnas, meist 2 tunni kaugusel lõunapoole sõites, läbi Santa Cruzi. 18 auguga raja hinnaks on $495 inimese pealt (5600 EEK). Jõelähtme mereäärne rada on hinnaga 1080 EEK. Usun, et viiekordne hinnavahe annab ka viis korda parema raja. Kuigi Jõelähtme rada on väga-väga tasemel. Karta on, et minu handicap'iga võin seal vaid tuhkatriinu kombel auto aknast kiigata, kuidas teised maailma uhkeimail rajal mängivad. Aga korra võiks sinna mängima sattuda küll.

Santa Cruz Beach Boardwalk Amusement Park*

Golf mängitud ja hotelli sisse registreerimine tehtud, läksime linnapeale laiama, ehk siis hilist lõunat sööma. Kaardilt vaadatuna tundus ooken väga lähedal ja otsustasime linna jalutada. No me siis jalutasime, ja jalutasime natukene veel. See lähedus on siin ikka väga petlik. Aga kohale saime. Mina sain elus esimest korda varbad Vaiksesse Ookeani pistetud, külm oli. Sealsamas rannas oli ka *lõbustuspark. Siit saab näha iPhonega filmitud ookeani ja lõbustusparki. Lõbustuspark on talveperioodil avatud ainult nädalavahetustel. Minu poolest võivad sellised kohad muidugi üldse olemata olla. Ainus, mida elu jooksul veel proovida tahaks on ameerika raudtee. Karusellid ja muud pöörlevad okserattad ei ole minu teema. Omal ajal, kui Tartus oli Lauluväljakul lõbustuspark, sai sealsed keerlevad kambrid kõik ära proovitud ja mul on hea meel, et sel ajal ei avanenud mul võimalust proovida veel kiiremaid ja veel ägedamaid praegusel ajal leiduvaid atraktsioone. Elektriautot, millega teisi rammida sai, meenutan ikka heade sõnadega. 

Kodu võtmed

Saime pikalt oodatud võtmed laupäeval kätte. Oma finantside olemasolu kinnitamiseks sobis ka Magnuse tööandja garantiikiri. Nädal aega läks lepingu allkirjastamisest ja rahadega arveldamisest, enne kui võtmed saime. Minu jaoks tundus see ootamine eriti pikaldane, sest ajutine koht oli nõmekas. Eks ma olen võibolla natukene pirtsakas, aga väga häiriv on, kui voodi kriuksub iga kord külge keerates. Või siis, kui Magnus külge keerab, ja see ei juhtunud ju üldsegi samal ajal, kui mina seda tegin. Pealekauba oli see korter täis tuubitud igasuguseid vidinaid, nii et endal polnud ruumi ümbergi keerata. Kodus muidugi ei pea passima kogu aeg, aga siin sai suvi läbi. Nüüd on sitt suusailm 3 kuud. Õues on märg ja kole külm, muidugi oleneb millega võrrelda. Siinse 3-nädalataguse 30C kraadiga võrreldes on 16C kraadi kole külm. Eesti miinustega võrreldes suht soe. See ajutine korter võis ehk Mäe tänava korteriga võrreldes olla paremas tehnilises seisukorras, aga tore seal ikkagi ei olnud.

Madrats

Päris kodu on ilma mööblita, otsisime meelega tühja korterit, sest mööbli rendi eest küsitakse mõttetult palju raha. Ja mõnusamad asjad toon ehk pärast Eestisse kaasa. Omanikutädi oli nõnda lahke ja jättis meile sees olnud esemed: hunniku veiniklaase, mitu liitrit alkoholi, diivani ja teleka, tugitooli, mõned naistekad ja paar programmeerimise raamatut (ükspäev hakkan ka mina progejaks, ausõna) ja hunnikus potte-panne.

Selleks, et uues kodus saaks ööbida, oli vaja madrats soetada. Mõeldud mõeldud, esimene koht kuhu poodlema läksime oli Macy's, hiigelsuur, kallis kvaliteetsete kaupadega kaubamaja kett. Madratsid olid mugavad ja ilusa, aga meist jäid nad sinna. Järgmiseks suundusime IKEAsse. Hinnad on neil tõesti head, kvaliteet aga seda kehvem. Me ei saanud omavahel kuidagi kokkuleppele kattematerjali osas, Magnus tahtis memory foam katet (selline materjal, kuhu jääb keha jälg švammi sisse pikaks ajaks peale ülestõusmist, minu jaoks täiesti vastik tunne), mina tahtsin latexit. Vaatamata poodlemisest saadud üledoosile otsustasime veel ringi vaadata, sest uus madrats kiirendab lahtisaamist ajutise kodu krigisevast madratsist. 

IKEA lähedal asus pood SleepTrain. Poes tervitas meid musta värvi naerusuine härrasmees ja pakkus abi. Madratsid olid samad, mille Macy's liiga kalliks olime põlanud. Viisakusest kohe poest välja ei jalutanud, vaid lasime tal näidata meie kriteeriumitele vastavaid madratseid. Neid oli kogu poe peale tervelt 2 tükki.

Proovipikutamised tehtud, hinnasildile pilk peale visatud, olin mina juba valmis ära minema. Onu pakkus, et vaatab arvutist järgi, mis see tegelik hind tuleb. Hinnasildid on vist ainult jobudele siin maal, alati tuleb kas alla kaubelda või kasvõi küsida paremat hinda ja ennäe kohe tuleb 20% allahindlus. Saime proovitud kahele madratsile hinnad teada, ikka kallis. Arutasime natukene omavahel onule arusaamatus keeles, kui pakkus, et vaatab mingist andmebaasist kõikide selle madratsi müüjate hindu ja teeb meile kõige odavamast hinnast veel 5% alla. Kõige odavam oli Macy's, sest neil juhtus olema ühepäevane allahindluse kampaania. Lisaks pakkus nende poolt tasuta transporti, 60 päeva tagastuse võimalust ja mitu muud soodukat. See 5% allahindlus kehtis ainult sel päeval, tänu Macy's kampaaniale. Nüüd pani juba mõtlema, sest IKEA odavmadratsite seast oleks leidnud ühele sobiva variandi, nende madrats meeldis meile mõlemale. Võtsime jälle aja maha ja rääkisime onule arusaamatus keeles, kui onu oli otsustanud, et ilma madratsita ta meid sealt poest minema ei lase. Pakkus poenäidist, veel 20% hinnast alla. Täiesti uus, mille nad olid kogemata pakist lahti harutanud ja nüüd oli neil jalus. Onu sai oma diili ja meie madratsi.

Ja vähemalt esialgu, ei tule voodile mingit kriuksuvat voodiraami alla, läheb põrandale, pehme vaiba peale.

Meie linnaosa lipp

Meie elurajoonis elavate vikerkaare-värvi-inimeste kinnituseks- meie naabrimutil on pruut.  Pealegi kuulus pruut, kandideerib volikogu liikmeks ja puha.