Wednesday, September 29, 2010

Kolimine San Franciscosse

Kodu on kaugel ja sõbrad teises ajatsoonis. Esimene päev San Franciscos pani sõprade küsimustele vastamisel sõrmed kirjutamisest surisema ja randme valutama, oma tervise huvides üritan huvilistele kokku koguda siinse elu võlud ja valud.


Väljakolimine oma Tartu korterist oli paras tegemine. Pea kolm nädalat elu kastide otsas, põhilise pakkimise tegime aga ikka paar päeva enne kolimist. Helil on hea ütlemine, mis minuga suurepäraselt sobib "Kui ei oleks viimast hetke, jääks kõik asjad tegemata". Ühtaegu näitas kolimisel tekkinud kastihunnik, kui kohutavalt palju asju ma oman, teisalt oli hea vabanemise tunne, kui sain väga palju neist ära anda. Nüüd ma enam ei ole võidumees, olen tagantpoolt teine. Viimasel hetkel pakkimata jäänud kotid viisime Humanasse, varem kokku kogutud asjad läksid suurperele ja mõned vidinad ka sõpradele. Kodu sisustamine ja sinna kola kogumine 2 aasta jooksul on mind ikka täiesti kanaks muutnud. Mitte, et ma muidu kana poleks. Väärtused on läinud kodus istumisega paigast ära- diivani suurus ja kapi värv muutusid mu elus liiga tähtsaks. Nüüd istun San Franciscos kolme kohvri riietega ja pole elul häda midagi. Hea kerge tunne on. Algselt pidime küll kaasa võtma 4 kohvrit, aga Marvin kuses ühe neist täis. Niipalju ta meist arvabki.


Vaatamata 24 tunnisele reisimisel olid lennud täitsa talutavad. Tallinn-Stockholmi lend kestab vaid 45 minutit, ei jõudnud selle aja jooksul tukkumagi jääda. Stockholm-Chicago otsal jäime napilt äriklassist ilma, aga saime economy flexi, kus teenindus oli super,anti tasuta alkoholi ja sai väga mõnusalt magada. Viimasel lennul San Franciscosse olime tavaklassis. Seal oli küll kõik halvasti. Reisist juba väsinud, istmed kitsad, tagumik jäi valusaks ja jalad surid ära. Õnneks oli lend lühike. Väljalend hilines 35 minutit, aga kohale jõudsime 30 minutit varem. Päris kobe kihutamine oli.


Ajutine möbleeritud kodu on meil võetud 3 nädalaks, selle aja jooksul pean leidma päris kodu. Esialgu aastase lepinguga, võib aga juhtuda, et jääme sinna kaheks aastaks. Õunte pealt vaatab. Eile kiirteeääres nähtud palmipuud ja temperatuur 84 (28.89 C) ei aja kiirustama selle tagasikolimisega.



No comments: