Squaw Valley suusamäed

Proovisime ära kohaliku talve. Nüüdseks juba kuu aega tagasi olime nädalavahetuse mägedes Tahoe järve kaldal Squaw Valley suusakuurortis. Algselt tulema pidanud bussitäiest rahvast jäi meid erinevatel põhjustel järele kolm inimest, seega võtsime teekonna ette meie autoga. Kuna siin talverehve ei kasutata, tuli autole muretseda ketid, õnneks või kahjuks, neid kasutama ei pidanud. Õnneks seetõttu, et esimest korda külma käes kettidega majandamine võtab pikalt aega (müüja arvas kuni 40 minutit), kahjuks seepärast, et päike siras liiga kuumalt ja sulatas lume mitte ainult maanteedelt vaid ka mägede tipust.

Tagasiteel, teeääres olevad kettide mahavõtmise kohad

Sõidu võtsime ette reede õhtul, et laupäeval saaks varakult alustada. Enne minekut olime linnast suusad rentinud. Kohapeal on suuskade rendihinnad 2 päevaks $87, linnas $30. Samuti saab mäepileteid odavamalt ette ära osta, nt. poest nimega Basement Buzz. Meie sattusime mägedesse minema pühadele eelneval nädalavahetusel, kui oli aasta kõige kallim piletihind. Aastas on paar nädalavahetust, kus mäepileti eest röövitakse viimast. Mägedesse minekut tuleks vältida jõuludest kuni 2.jaanuarini, jaanuari kolmandal nädalavahetusel (Martin Luther Kingi sünnipäev) ja veebruari kolmandal nädalavahetusel (Washingtoni päev). Siis ei ole mitte kõik poole kallim, vaid ka rahvast on poole rohkem. Töölisrahvale muidugi on just need ajad kõige passlikumad, kuna siis saab pikemalt talverõõme nautida. Üllatuseks aga rahvamassid ei seganud suuremat, teistega arvestamiset tundus vähem olevat, aga ma võisin seda vabalt ka ette kujutada.

Teekond mägedesse võttis aega natukene üle 4 tunni, sest tegime kohvipausi ja viimasel kolmandikul venisime pikas autode rongis- me polnud ainsad nutikad, kes läksid reedel kohale, et saaks laupäeval vara mäele. Teekonna pikkus on umbes 200 miili (322 km) ja viib läbi Kalifornia pealinnast Sakramentost. Ehk satub sinna kunagi teine kord.

Tahoe järv on jagatud pikuti pooleks kahe osariigi vahel, lääneosa jääb Kaliforniasse ja ida osa Nevada osariigile. Suusakuurortid on koondunud järve põhja ja lõuna kallastele, Squaw Valley asub järve loode osas. Teise nimega Olympic Valley (Olümpia org), seal toimusid 1960 Taliolümpiamängud, on suurim kuurort Tahoe järve põhja kaldal. See on ka kõige tuntum ja seetõttu kõige kallim suusakuurort. Kõrgeimad mäed asuvad järve lõunaosa kuurortis Heavenly Mountain Resort, kus on 97 laskumisrada ja 30 tõstukit. Alpine Meadows asub Olympic Valley kõrval, seal on "kõigest" 11 lifti.

Tahoe järv on Põhja-Ameerika suurim alpijärv, sügavusega kuni 500 meetrit ja kõrgusega umbes 2000 meetrit üle merepinna. Järve vesi on hästi selge ja kaldalt avaneb maaliline vaade, googeldatud pilte saab vaadata siit.

Taustal sillerdab Tahoe järv

Arusaamatused nime pärast

Squaw on laensõna ja tähendab algne, põline. Nüüd on kamp inimesi avastanud, et tähendus "Põhja-Ameerika põline naine" on koledasti solvav, mille kõla olla sarnane sõnadele "neeger" ja "juut". Arizona ja Idaho osariigid on selle nime kohanimedes ära vahetanud teiste sõnade vastu, samuti võeti see sõna välja ühe pardiliigi nimest.

Vaade Squaw Valley külale 

Hasartmängud

Kasiinod on Kalifornia osariigis keelatud, hasartmängudest on lubatud hobuste võiduajamised, heategevuslikul eesmärgil korraldatud mängud, Indiaanlaste kasiinod, kaardiklubid ning loterii. Loteriid saab mängida alates 1984 aastast, kui rahvas lõpuks napi enamusega selle poolt hääletas. Loteriimüügist saadav kasum läheb koolidele. Kaardiklubidele pole keegi luba andnud, neid lihtsalt pole keegi veel ära keelanud, nii on USAs ka kõige muuga, seadused tekivad vastavalt vajadusele/soovidele. Indiaanlaste mängupõrgud on vahva nähtus. Üle Ameerika on suur hulk kaitse all olevaid indiaanlaste reservaate, neile valge mehe seadused ei kehti. Seda on osavalt ära kasutatud ja Kaliforniasse on indiaanlaste poolt loodud 58 omasoodu opereerivat mängupõrgut.

Tahoe järve lõunapoolsetel mäenõlvadel suusatajad võtavad tihtilugu öömaja Nevada osariigis olevatesse hotellidesse, et seal peale sporti legaalsetes kasiinodes raha tuulde loopida. Nevadas asub ka maailma tuntuim hasartmänguhuviliste sihtkoht Las Vegas. Nevada osariigi kasiinodesse viiakse kõige rohkem raha kalifornialaste poolt. Kodus ei lubata raha tuulde loopida, siis käiakse naabrite juures seda tegemas.

See oli mul neljas kord mägedes suusatamas olla, hooldusmeeskonnale annaks viiepallisüsteemis hindeks 5+, ilmataadile 3-. Ööd on mägedes mustad ja külmad, temperatuur langes kuskil -5 kraadini, kohale jõudes oli ilma jakita lausa külm. Kalifornia päikesest lahutas meid vaid mõni tund autosõitu ja kliimamuutus oli tohutu. Siin ongi tore see, et maastik ja loodus on mitmekesine. Sõidad tunnikese põhjapoole on viinamarjaistandused, 4 tundi kirdesse oled mägedes põlvini lumes, 6 tundi kagusse ja oled kõrbes.

Suusarajad

Hommikul 10 paiku, kui me end mäele sättisime, oli paar pluss kraadi, päeva peale tõusis õhutemperatuur +12ni. See muutis lume märjaks ja raskeks. Kella 16 ajal hakkas hämarduma ja taas langes temperatuur nulli lähedale, mis tegi päeva jooksul sisse sõidetud vallid kivikõvaks ja lagedad alad jäiseks. No ja muidugi jäi meil kõigil maha päikesekreem, oleks võinud hommikul poodi kapata, aga suusasaapad jalas on keeruline liikuda ja nii lõime käega- pole hullu. Õhtuks oli ikka hullu küll, olime kõik punaninad.

Mäe tippu sai tõstukiga Siberia Express, kõrgeim mägi on 2713 meetrit kõrge

Radade märgistus on natukene teine, kui ma Euroopas näinud. Niipalju, kui ma siinsete mägede kaarte olen vaadanud, on rajad jaotatud kolmeks: roheline on kõige lihtsam, sinine sobib harrastajale ja must on segastele. Euroopas on sinine jagatud kaheks, on nii sinine, mis on harrastajale laugem rada ja lisaks punane, mis on natukene äkilisem. Siin oli sinine ja punane rada üheks pandud ja äkilisemaid kohti pidi ise otsima. Samuti polnud neil laskumisrajad raja alguses sildiga märgistatud, orienteerutakse liftide järgi. Mind natukene häiris, et pidin pidevalt kaardiga sehkendama, pealegi olen ma tüüpiline naine ega oska lennult kaarti lugeda. Vahel ajas päris marru, kui olin omale trajektoori välja vaadanud ja alla jõudes avastasin end hoopis teisest kohast, sest olin võtnud vale raja. Ja nii juhtuski, et kõige toredama mäe leidsin alles õhtul. Päeva võis kordaläinuks lugeda, kui eelviimaselt mäelt alla tulles lõi adreanaliini näidiku korraks põhja. Kell 15.30 lõpetasid tõstukid oma töö, kuni 21ni jäi avatuks üks valgustatud rada.

Mida ma järgmine kord teeks teisiti

Pühade ajal väldin mäele minemist, vaatan ilmateadet ja eelistan kohti, kus on jahedam. Mäele on kohustuslik kaasa võtta päikesekreem, huulebalsam ja KÕRVAKLAPID muusika kuulamiseks. Viimastest tundsin ikka koledasti puudust. Majutus võtta kuurortist eemal, mäele võib sõita hotellide poolt pakutava transpordiga või oma autoga.

Külateed oli tolmuimejaga puhtaks küüritud

Majutus

Märksõnaks tohutult kallis. Meie olime suusamägedest 100 meetri kaugusel, seda tänu pühadeaegsele hotellide ülerahvastatusele. Maksime 2 öö eest üle $500 (üle 370 euro), sest see oli kõige odavam järelejäänud majutuskoht ümbruskonnas. Kolm korda kallimaid tube jagus küllaga.

Hotelli hoovis oli grillimismaja koos köögi ja piljardiga, kus külalised said soovi korral diivanil elamustest pajatada või mida iganes inimesed õhtuti viitsivad teha. Maja kõrval oli ka kaks mullivanni, kus kohtasime pereema, kes pajatas oma päevastest tegemistest. Ta oli käinud suusatamise asemel hoopis matkamas imeilusast kohas nimega Eagle Falls (Kotka kosed). Magnus põrutas suusatades oma jala ära, nii et me läheme koske vaatama mõnel teisel korral.

Hotellitoa hoovipoolsest lükanduksest sai lipata mullivanni.