Külakene asub lohesurfajate mekast, Mui Ne'st, 40 km lõunas, aga ookean on seal sama hea, kui sihtkohas. Vietnami idarannikule tekkisid Resortid 10-15 aastat tagasi. Meie esimene peatuspaik Vietnamis- Peaceful Resort, oli Bangkoki tohuvapohust tulles kõrvulukustavalt vaikne. Oravale panime muusikat taustaks mängima, muidu oleks vaikuses kurdiks jäänud. Hotell koosnes pisikestest 4 toaga majadest, kõik saime toad vaatega ookeanile. Hommikul uksest välja astudes oli vaateks postkaart ookeanile. Olime sinna hotelli võtnud öömaja kaheks ööks, see oli täpselt piisav, et nende menüüst kõik toidud ära proovida.
 |
| Peaceful Resort |
 |
| Autotee Saigonist Mui Ne randa |
Kui kohta kirjeldada ühe sõnaga, siis see oleks paradiisirand. Kena kohakene, palmid ja värgid, ega muidu siia ei tuldaks. Samuti on neil vedanud kliimaga, 50 km põhjapoole on 6 kuud vihmaperioodi, siin see puudub. Aasta keskmine temperatuur on üle 25 kraadi C, vesi on soe, lõuna ajal paistab päike seniidis. Kuna see koht on turistide poolt hästi vastu võetud, siis on siin võrreldes meie esimese külakesega kordi kallim. See on koha ilu ja teenuste kättesaadavuse-mugavuse vääriline. Meie reisi eesmärk oli päike, valge liiv, palmid ja soe merevesi- kõik komponendid on siin olemas. Boonuseks veel tugev ja ühtlane tuul neile, kes surfata armastavad. Minu jaoks on plussiks ka värksed mereannid.
Kagu-Vietnami rannad on oma soodsate tuulte tõttu lohesurfijate paradiis. Siin näeb ikka massiliselt surfareid, ka purjesurf on populaarne. Kõik putka rannas pakuvad ka koolitust ja/või varustuse renti. Eestis ei tehta surfikoolitust ranna lähedal, kus on päevitajad, sest see on üsna ohtlik. Siin sellest ei hoolita. Ükspäev lasi keegi algaja oma lohe meie lamamistoolide kõrvale, Rand oleks napilt oma peast ilma jäänud.
Seltskonnast ainult Rand lohetaja, täna võtsid kõik teised peale meie kahe koolituse. Siin saab koolituse odavamalt, kui Eestis ja soojas vees on seda mugavam teha. Minul on plaan purjelauaga sõita, ei jaksaks lohe näol uut hobi oma ellu tekitada. Siiani pole aga jaksu laudama minna olnud, ehk ikka korra käin ära. Mõni päev meil siin veel olla.
Toidud
Pilukil silmad seostuvad tavaliselt riisi ja pulkadega, mina olen palju täheldanudnuudleid. Nee oga on riisist. Nii et riis on siin üsna popp söök. Nuudleid sõime esimest korda teel lennujaamast hotelli. Bussijuht oli rõõmus sell, sai inglise keelest mõned sõnad aru. Reis lennujaamast hotelli on 200 km pikk, aga teeolude tõttu sõidab seda ligi 5 tundi. Jalasirutuspeatuse tegime rahvast täis buffetis, täiesti peldikus. WC oli neil auk põrandas, kuhu koprikuga vett peale valasid. Mina ja Rand olime ainsad julged, kes kohalikku toitu maitsesid. Sõime riisinuudleid loomalihaga, mida kutsutakse siin Pho Bo, sama roog kanaga on Pho Ga. Eraldi taldrikul serveeritakse salat-maitsetaimed. Seal oli nii lehtsalat, kui Tai basiilik ja veel mingid tundmatud malts. Tai basiilik on hästi intensiivse maitsega, natukene piparmünti meenutav.
 |
| Riisinuudlid juurikatega |
 |
| Supi moodi roog kreveti ja okraga |
 |
| Värsked mereannid, mis sealsamas tänavaköögis ära küpsetatakse |
 |
| Grillitud homaar küüslauguga |
Supimoodi söökides kasutatakse erinevaid idusid, mis mulle väga meeldivad. Juurikatega on siin üldiselt kõik kombes.
Supid. Olen saanud siin väga häid juurikapüreesid. Spargli ja spinati ja porganid püreesuppe. Kohalikud supid ei meeldi. Nt krabisupp on limajas ollus krabitükkidega. Tehtud tärklisega. Püreesupid on harjumuspärasemad ja maitsekamad olnud.
Kohv. Alguses tundus, et siin pakutav kohv on lahustuv, aga ühes söögikohas saime kohvitassid koos pealmise topsikuga, kus oli kohvipuru. Kohv on hästi tumedalt röstitud aga maitselt lahja. Selles söögikohas mina tellisin kohvi piimaga. Kui topsiku koos kohvipuruga tassilt ära võtsin, oli mul must kohv. Küsisin, kuhu mu tellitud piima sai. Onu võttis selle peale lusika ja õngitses mu kohvitassis, kohvi serviiti seal kondenspiimaga, mis oli kohvi all. Võib ka nii.
 |
| Kohv. Tassi põhjas on kondenspiim, lahjendamiseks toodi kannuga kuum vesi |
Puuviljad
 |
| Punane on pitaya ehk draakonipuu vili. Pilt on tehtud Bangkokis |
 |
| Pitaya kasvab kaktuselehtede tippudes |
Internet
Kõikjal, kus siiani käinud oleme levib traadita internet piisavas koguses. San Franciscos ei laia kuskil nii head vaba wifi levikut. Ühendus küll kõigub pidevalt, aga üldjuhul on ikkagi olemas. Kirju saab lugeda ja blogi postitada.
Facebook on siin kinni keeratud, kuigi on meetodeid, kuidas ka sellest piirangust üle saab. Pean enda üllatuseks tõdema, et elu ilma Facebookita on võimalik. Skype töötab see-eest hästi, seda nad meie õnneks Skype iseärasuste tõttu kinni keerata ei saa.
No comments:
Post a Comment