Ostukeskused, gps ja mina ei sobi kokku

Tarkuseteri Monicalt

Käisin eile Magnuse töökaaslase naisel külas, nemad on siinmail elanud juba ligi aasta ja tarkust täis. Monica tegi kokkuvõtteid ostukeskustest, et kus mida müüakse ja internetist ostlemise võludest. Samuti tavadest ja kommetest. Eestlase jaoks on harjumatu kõigile ja kogu aeg jootraha jätta (siinse kõrge teenindustaseme järgi Eestis ei peaks üldse jätma). Siin aga on imelik jootraha mitte jätta. Sa oled neile juba teenuse eest maksnud, ja mitte vähe, aga tip tuleb jätta lisaks, muidu koristaja jätab järgmine kord midagi tegemata. Sain ka must-go kohtade nimekirja, järgmine nädalavahetus plaanis minna Yosemite National Parki. See tuleb enne novembrit ära teha, sest osad maanteed mägedes suletakse lume tõttu.
Täna aga läheme eestlaste kambaga Monica Oti poole grillima.

Stanfordi Ülikool Palo Altos

Käisime Monicaga Stanfordi ülikoolilinnakus jalutamas ja piknikku pidamas. Linnak ise on tohutult suur, kõik on väga uhke ja ilus. Kogu linnaku suurust saab vaadata siit. Meie käisime vaid sisehoovis, Hoover Towerisse lähen mõni teine kord. Valmistun sõprade-sugulaste vastuvõtuks ja peamised turistilõksud avastan nendega koos, muidu hakkab endal igav, kui seitse korda ühe torni otsa ronima peab. Kuus oleks paras.

Hoover Tower

Magnuse uus kontor tuleb ka Palo Altosse, kunagi aasta lõpupoole, siis tuleb töölesõidu aeg 30-40 minutit. Kui ära ei eksi.

Vaid mina suudan GPSiga ära eksida

Viisin Magnuse hommikul tööle ja sisestasin gpsi Monica aadressi. Sattusin kolm (loe: kolm) korda samale ringile, sest võtsin kogu aeg juhise järgi sõites (ma siiski arvan, et gps valetas) vale mahamineku. Lõpuks põrustasin suvalist teed mööda, mille peale gps tegi ümberarvestuse ja sain kiirteele.
Kella 16 paiku hakkasin ostukeskusest väljapääsu otsima ja ei suutnud mitukümmend minutit autot leida. Jätsin küll meelde poe nime, mille juurde auto jäi, aga ma ei suutnud kaardilt seda poodi enam leida. Kui lõpuks maanteele sain, näitas gps ummikuid, delay 6 minutilt kasvas vahepeal 17 minutini. Nagu sellest ummikus istumisest veel vähe oleks, sõitsin õigest mahakeeramise kohast mööda, no pole midagi, sõidan siis järgmise mahakeeramise peale. Seal ma ekslesin jälle mitu korda ühel ristmikul ja kiirteele tagasi ei saa. Käisin mööda pisikesi teid juba kõrval külas ära ja ikka kuidagi kiirteele ei saa. Lõpuks, 1.5 tundi  hiljem sai Magnus koju sõitma hakata, sest mina oleks meid kuskile pärapõrgusse sõidutanud.
Täna läks Magnus ise autoga tööle, mulle sai mõneks ajaks villand siin sõitmisest.

Ostlemine ja kliendikaardi taotlemine

Päeval oli vaja aega surnuks lüüa. Läksin ostlema. Väga tüütu tegevus, aga kunagi on vaja see ära teha. Peale mõningast kollamist leidsin mõnusa hommikumantli. Siin sai suvi äkitse läbi ja hommikuti kodus jahe. Tasumisel pakuti kliendikaarti. Ütlesin müüjale, et ilmselt ei saa seda mulle veel teha, kuna mulle pole veel väljastatud social security number'it (SSN, sotsiaalkindlustuse number). Tädi ikka väga tahtis mulle teha 15% hinnasoodustust ja pakkus, et "teeme passiga?". Kuna mul aega veel oli, siis olgu. Sisestame kõiksuguseid andmeid, kui lõpuks küsib ikka SSNi. Helistab siis klienditeenindusse, kes peaks asja saama korda ajada ilma selle numbrita. Annan neile oma praeguse koduse aadressi, küsin Magnuse käest telefonitsi zip koodi ja tundub, et kohe ongi see kaart mul käes, kui tuleb küsimus minu telefoninumbri kohta. Pakun oma Eesti mobiili numbrit, ei sobi. Kohalikku kodu oma ma peast ei teadnud. Neil olid kõik mu andmed olemas, mu passi ja krediitkaardi numbrid, aadress koos zip koodiga ja igast asju veel, aga vot telefoninumbrist üle ei ole siin maal ikka midagi.